Kui palju on vaja, et maailm hakkaks teisipidi käima? Maailm, mis on meie sees, meie endi sisemine hingus ja pöörlemine. Kui palju on võimalik läbi elada ilma, et maailm vahetaks pöörlemise suunda? Kui suur võib olla see sündmus, see aeg – tund, minut, sekund, mille jooksul võib muutuda kogu senine nägemus? Ühe sekundiga, üheainsa hetkega võib muutuda kogu elu.
Kuid – kui palju on vaja, et üldse midagi muutuks?
Mõlema küsimuse puhul tekib veel üks küsimus. Kui palju on inimene nõus, valmis ja julge, tegema midagi selle nimel, et toimuks midagi? Millise panuse on ta valmis panema, kas teadlikult või mitte teadlikult? Sest algatajaks on ikkagi inimene ise, mitte keegi teine. Võib-olla see teine lihtsalt osutab ühel hetkel mingitele punktidele, mis vallandab reaktsiooni, algul väikse nagu lumepalli, mis alles hakkab mäest alla veerema. Alla veeremine tundub palju lihtsam, kui lumepalli mäest üles lükata. Kuid lihtne pole kumbki, allaveeremine toimub lihtsalt kiiremini. Lumepalli mäest üles tihtipeale ei saagi, ei suuda lükata.
